24 di Aprel 2008: diskurso di Gobernador pa 10 aņa Fundashon pa Planifikashon di Idioma

Sra. Minister-presidente i estimado presentenan bon nochi, Ora mi a risibí invitashon pa selebrá e di dos lustro di Instituto di Idioma FPI i mesora e petishon pa bisa algu na e okashon akí, mi no por a nenga. No ku mi tabatin idea di nenga. Niun ora so. Nèt kontrali. Mi a konsiderá esaki no solamente un deber agradabel, sino mas bien un plaser. Dikon? Wèl. Fundashon pa Planifikashon di Idioma, FPI, ta un instituto ku gabinete di gobernador i gobernador mes tin, i tambe mi antesesornan tabatin  un relashon di trabou kuné, durante e dékada ku a pasa. Ta un relashon profeshonal i di konfiansa ku a krese den kurso di aña. Djis algun ehèmpel pa ilustrá. For di dia ku UNESCO a kuminsá kuné, tur aña riba dia 21 di febrüari FPI ta selebrá Dia Internashonal di Idioma materno. Mainta trempan tin un seremonia kòrtiku kaminda diputado di enseñansa ta deklará e dia internashonal akí ofisialmente habrí. Mi no sa falta e dia akí. Esei pa dos motibu. E promé motibu ta ku kada aña tin un sorpresa chikí. Kada aña ta tira lus riba un otro grupo étniko ku ta biba akí. Asina tin invitado di diferente nashonalidat ku ta duna informashon di idioma i kultura di nan pais di desendensia, manera por ehèmpel di e grupo sürnam, esun haitiano, esun chines, di e kolonia portugues i di e idioma di habitantenan hudiu, esta ivrit; semper mashá interesante i edukativo. Un di dos motibu pa mi fiel asistensia ta ku na final di e programa ta ofresé chukulati kayente ku lèter. E chukulati mi ta saboriá ei mes. Pero e lèternan sí, mi tin òrdu estrikto na kas pa bini ku nan. Mi no ke si, pa niun hende no haña e impreshon, ku e di dos motibu ta mas pisá ku esun promé.   Tin e kustumber tambe ku e mainta ei FPI ta presentá su publikashonnan di e aña ku a pasa. Na aña 2006 tabatin un produkshon eksepshonal di 50 buki. Mi a haña grasioso, algun dia pasá, di mira un potrèt despues, den relato anual di FPI di e aña ei, kon mi mester a haña asistensia di atzjudant pa por a karga nan tur.  Sinembargo no e kantidat di publikashonnan ta loke ta impreshoná mi, sino mas tantu ainda, e kalidat di material: e kontenido ta di nivel i e presentashon ta profeshonal. Sa sosodé ku mi ta opsekiá un buki di FPI na bishitante ku ta bini di eksterior. Mi tin di revelá ku semper nan ta keda asombrá. E regalo ta kai na agrado i mi ta risibí kòmplimènt. Mi ta haña tende ku e bukinan por kompetí ku kualke buki den ekstranheria. Esaki ta evoká  un sintimentu di satisfakshon i orguyo.   Mi sa ku mes dia ei, esta dia 21 di febrüari, pero anochi, FPI huntu ku UNA ta organisá un diktado nashonal papiamentu i mi a haña komprondé ku Boneiru i Hulanda tambe tin e kompetensia di ortografia ei. Hasta tin un pa mucha. Sinembargo por lo pronto, mi ta praktiká skondí promé mi tribi partisipá. Por lo pronto lo mi keda hasi bon uso di e tremendo spèlchèk pa kòmpiuter ku FPI a presentá.   Djis algu tokante servisio di FPI. Mi mes ta sinti mi un antiano den mas ku un sentido. Mi a nase na Aruba, di mayornan Boneriano, mi a traha na Boneiru i desde e siglo pasá mi ta un habitante di Kòrsou. Esei ta pone ku ora mi skibi papiamentu mi sa tin mi duda, ta kua di e papiamentunan mi a usa. Pa saka mi for di duda ora tin diskushon ku mi kolaboradónan na ofisina mi ta hasi bon uso di huisio di FPI i nan servisionan den e kasonan akí i otronan. Pa rèkòrt mi ke bisa, ku mi sa haña rason diferente biaha tambe.   Pa terminá mi ke ekspresá mi sinsero felisitashon na e instituto prestigioso akí ku a mustra di ta digno di e lugá ku el a gana den nos komunidat. Pabien na direktiva, na direktor i na miembronan di personal. Danki pa boso kooperashon. Komo muestra di apresio, awe ami ke regalá FPI un buki di Palasio den Fort Amsterdam.   Mi ta pidi un fuèrte aplouso pa e instituto i su personal.  Danki.